Mõte!

Tsiteerin kõigi aegade kuulsaimat ja ilusaimat ja lõbusaimat ja targimat ja no üleüldse kõige kõigemat tegelast(ehk siis ennast):

Mõned inimesed lihtsalt on nii kaua meeles kui nad meelest ära lähevad!

If it's stupid but it works, it ain't stupid

Mõtlesin, et kurdaks oma muret siia jälle vahelduseks.

Järgmisest veerandist tuleb meie klassi veel üks vahetusõpilane, Peruust (ühe e ja kahe u-ga;) seekord. See on hea ja see on halb ka. Hea on see, et äkki, äkki on ta tore ja ilus ja kõlbab mulle sõbraks. Halb on see, et siis ma pole enam eriline ja mind ei hoita nii palju enam ja mul on konkurent. Ei, ma siiski loodan, et meist saavad sõpzid.

Koolis läheb hästi. Sellesmõttes, et kujutage ette: joonistad või loed lehte tunni ajal, valid ise milliseid kontrolltöösi sa viitsid teha, milliseid mitte, koduseidtöid teed siis kui aega on, see kui sa aru ei saa, see on enam kui normaalne, kõik naeratavad sulle alati ja igasasendis, kõik on üliõnnelikud kui sa ükskõik midagiiiigii ütled, ja sa ei peagi midagi oskama, ja õpikud ostab ka kool sulle. Nii on minul. Mitte et ma seda tahaks, aga see on ka hea varjant.

Millagil paar päeva tagasi sain ma aru et ma olen blokikunn ja hakkasin inimestega suhtlema. Päris hästi läheb, ja enamus juba saavad aru et HOCH DEUTCH, BITTE! Vahest on mul tunne, et mu keskmine nimi võiks olla nuhtlus, aga pole minu süü et kõik mu sõbrad Eestis on ja mul on iiigav. Samas on sellist asja, et nooomiks ma ei küsinud temalt seda või öelnud sellele toda ka veel üpris palju ehk siis lausumata sõnu. Vähemat on potensiaali eksole.

Ja ühes asjast ei saa ma aru. Missmõttes inglisekeel lihtne olema peaks? Mis mõttes ma õppisin, aga ikkagi tegin 7 viga ja ei saanud hinnet. Kirjandi eest sain 4. Õpetaja ütles et mu tööd on huvitav lugeda, sest ma teen sellised vigu mida siin tavaliselt ei tehta( artiklid näitkes. ). Aga ta kiitis mind ja ütles et ma olen väga tubli. Tänks. Homseks peame raamatut lugema, 20lk. Naljakas raamat on aga mitte kõige kergemas inglisekeeles.

Eile tulin trennist, mõtlen et miks Hallenstadioni ees niii palju rahvast on. Täna lehest lugesin, et Pink esines. Lahe. Laupäevaks on valida kas minna klassivenna sünnale või Hallenstadionile LL Cooli J räppima. Ma lähen sünnale, vähe erilisem sündmus.

Tänane hommik oli nagu iga teine. Haha. Kell 8.10 tegin luugid lahti, rahulikult panin riidesse rahulikult sõin rahulikult sõidutas Karin mu kooli. Tund hakkas 8.30. (Bussiga sõidan ma kooli 20 minutit. Ja kell 8 hommikul on linnas veel mõni auto.) Jõudsin klasssi parajalt enne kontrolltöö algust, umbes 0,0008 sekundit. Tööd tegin ka rahulikut, käed ei värisenud, sest ma ju polnud jooksnud. 6 ülesannet oli, 4 tegin korralikult ära, 2 soowiesoo. Vektorite peale oli töö.

Teise mate ajal me lahendasime ülesandeid, nii hea on midagi osata. Ma isegi seletasin ühele klassiõele kuidas ühte ül lahendada.

Muusikaprojekti tundides ma lõikasin pudeleid katki ja tegin neist ehteid. Ka mõte.

Inglisekeelt ma juba kirjeldasin.

Nüüd ma olen kodus, sõin just juustu ja panin pildid ülesse ja tõmbasin uued laulud oma sõbale(mp3-le). Nüüd mõtlen, et peaks lugema, aga samas 20 minuti pärast hakkan ma trenni minema.

Hommseks on inka raamatut vaja lugeda eks ja siis geograafia mingi leht(A3 formaat), tunnikas tuleb.

Õhtul ma ei tule msni.

Ja siis veel tagantjärgi PALJU ÕNNE, GRETE! 17 pole lihtne vanus:D

Kultuurne laupäev

Arbeitswochelt tagasi jõudse leidsin oma meileboxist 8 uut kirja, ja üks neist oli Ingeborgilt.

Kiri kirjaks, kell kaks läbi 10 minutit saime Bahnhofis Marie ja Ingeborgiga kokku, kindla kavatusega veeta kuntuurne laupäev. Võtsime bahnhofist kaardi, suundusime sellega Starbucki. Kakao, mis maksis 7.10 Fr, eest tasudes käis peas korraks väike tehe 7 korda 1o aga üldselt oli hea kakao. Meie Starbuckis viibimist võik kirjeldada nii: Marie: " Mu klassist üks poiss on vist koguaeg laksu all, ta koguaega naerab" Ingeborg : (naerab). Kultuur käks edasi kommipoodi. Sealt minu kooli ette. Sealt Coopi ja sealt jõe äärde istuma, kus oli nagu tõsiselt ilus ja soe ja eestikeelne. Ja niiii hea. Ilma eestlasteta oleks see maailm ikka nii kurb. Pmt oli eilne päev niiiniii tohutult hea. Ja ma ikkagi oskan veel rääkida. Ja südamest naerda.

Täna ma vastan kirjadele, lähen käin Mailini tsello kontserdil ja jooksmas vb kunagi. Ja õpin.

Heat aeka!

Tulevastele vahetusõpilasetele!

Võimalik, et mõni tulevane vahetusõpilane loeb mu bloggi, et ma siis kirjutan hoiatuse.

Pühi silmadest ära oma sinine värv, Sveits on tore ja ilus ja inimesed on sõbralikud. Aga saksakeele pärast siia tulla pole mõtet. See et saksakeel on ametkik keel, tähndab seda et õpikud on saksakeeles ja õpetajad tunnis( enamasti) räägivad hochdeutchi, aga vahetunnid ja vaba aeg kuulub swissedeutchile. Selle keelega on nii, et igas kantonis on see erinev ja see nkjhohd mis mina siit Zürichist saan on mul näitke Bernis sama vajalik nagu eestikeel.

Aga positiivne on see, et sinuga juhtub nii et täiesti ilma sõnastiketa, ilma ette valmstuseta õpid sa ära täiesti uue keele, ehk siis tõestad endale et kõik on võimalik.

Samas poisid rääkisid, et eelmise aasta brasiilane ei rääkinud aasta lõpuks zürichdeutchi.

Samas Ingepurk ja Maria ütleisd, et esimene kuu oli mingi hetk vastik. ( Nad on siin olnud pooltesit kuud, ehk pool kuud rohkem kui mina.)

Arbeitswoche

Tervist Ilvesemaalased!

Eelmine nädal olin Arbaitswochel Tessinis.

Selgitus:
Arbaitswoche- Sõidetakse klassiga nädalaks kuskile metsa ja ollakse nädal aega lahedad. Meie Arbeitswoche teemaks oli kirjandus ja geograafia. Juba päris aasta alguses jagati meid gruppidesse. Kolmesed-neljased gupid tehti. Iga grupp sai endale ühe kirjandusteose ja pidi selle LÄBI LUGEMA. Pluss veel üks väike raamat. Ja arbaitswoche point oli külastada neid kohti kus toimus sinu raamatute tegevus ja sellest grupiga presentatsioon teha ja teistele esitleda.

Asi ise:
18. september kell 7.41 saime Bahnhofis 17 Gleisei ees kokku ja sõitsime Bellizonaze. Seal oli ülesandeks oma grupiga pildistada ühte uut ja ühte vana ehitist ja sellest jutt teha. Mina olin grupis Juliga( Julia on väga numpz tüdruk, kes oli eelmine aasta Kanadas vahetusõpilane ja kes oskab väga osavasti, väga kõvasti ja väga palju krooksuda) ja Lukasega( Lukas tundus mulle alguses tore poiss, aga nädala lõpuks muutus kõik. Esiteks ta räägib koguaeg swetisidialektis kuigi ta teab et ma ei saa sellest mitte mõhkugi aru. No ja üleüldse on ta kõigi lemmik. Temast on isegi laul kirjutatud. Bangbang ma ei pese hambaid, bangbang ma ei vaja seepi, jne.) Julial tuli väga hiilgav idee ja me pildistasime lossi ja ujulat. Tema mängis tüdrukut kes oli lossis lukus ja sebis koristaja ära, põgenes lossist et teha teoks oma unistus: minna ujulasse ujuma.Õhtul jõudisme Luganosse, sõitime oma Jungendherbergi Figinos ja võtsime oma läpakad mis meile koolist kaasa anti ja suundusime järve äärde. Tegime seal oma presentasiooni valmis ja olime niisama normaalse.

Vahepeal pean mainima et Lugano on nagu üliüliüliüliüliüliüli ilus linn, ja järgmine aasta ma võtan oma 7 asja ja kolin sinna.

Teisipäeval tegime matka. Matkasime läbi selle raja mis see onkel meile raamatuski.( teises raamatus, selles väikeses.) Ülesse mäkke, seal sõime ja mängisime jalkat ja alla tagasi. Ilus ilm oli.

Kolmapäeval käisime Gotthardi infocentrumis. See oli siis see koht kus kõik kes olid läbi lugenud Gotthard Experessi( ehk siis Julia, Lukas ja MINA. Vahepeal ma hakkasin ise ka uskuma et ma lugesingi selle läbi. Kurb tegelikus on see et ma kohe kindlasti ei teinud seda, aga ilus tegelikus on see et ma ei hakanud teise kurva tegelikusega piinama ja hoidsin kogu kurva saladuse endale. "Terje, hast du diese Buch gelest?" "Nich alles, aber ja, ein bissen" " Ninnunännu" (Tõlge: Terje kas sa lugesid selle raamatu läbi? No, mitte kõik aga jah, natukene". Aga 2 peatükki 20-st on ju enamvähem kõik:D) läksid oma presentatsiion ette valmistama. Pmt infocentrum ja meie raamat olid kaks vääga erinevat asja. Raamat räägib mingist rongits mis tegi õnnetuse(Lugasin Julia kokkuvõtet;) ja infocentrum 57 km pikusest tunnelist mida Sveitsi ehitatakse. Oli ette nähtud et me peaks olema seal 2h. Kurb küll. Me olime pool h:D.

Neljapäeval valmistasime oma presentatsioone ja käisime Herman Hesse muusioumis( kuidas iganes seda ka ei kirjutata) Kuna ööd seal Lugano kandis, eriti meie toas, ei olnud väga pikad, siis oli nii et filmi ajal väga otseses mõttes magas 23 inimesest 6 inimest, pluss ülejäänud 15 keskendusid pigem silmade lahti hoidmisele ja magajate üle naermisele kui filmile ja 2 tükki( ehk õpetajad) vaatasid filmi. Ja muideks Herma Hesse ( kirjanik või kuntsnik, see osa jäi natukene arusaamatuks:D) kolmas neane on pärit Baltimaadest! Bünter ütles seda mulle umbes 1628863 korda.

Reedel käisime Milanos. Mingis Sveits koolis, esitlesime oma ülipõnevaid presentatsioone ja kondasime alevi vahel. Väike venku luges presentasiooni kolm lõiku teksti ette, ja kõik plakstutasid mulle, sest niiii tore Terje sa oskad lugeda:D.

Laupäeval peale pikka ööd.(3h?) sõitsime Zürchisse.

See oli selle reisi ametlik osa, mitteametlik oli metsikum:D

Lühikokkuvõte sellest siis: Õhtuti käisime väljas, istusime järve ääres või mängisime jalkat või vaatsime filmi. Käisime tähendab, et käisime terve klassiga. Väga armas klass on, väga ühtehoidev ja väga sveitsisaksakeelt rääkiv. Vahepeal tekkis mul kahtulus, et huvitav kas ma ka rääkida oskan veel. Ja nädala lõpuks leidsin ma kinnitust faktile, et mulle ei ole poisi nimi ilmaasjata pandud. Tüdrukud räägivad koguaeg dialekstis, ja kui ma ütlen et Hochdeutch, bitte! siis nad räägivad paar lauset õiget keelt ja siis lähevad jälle oma uiehdwwhuih üle.(Äää, saksakeel ei ole mingi probleem meie jaoks, me oskame seda väga hästi,aga ääää me oleme nagu sünnist saati sveitsedeutchi rääkinud ja ääää see nagu automaatselt tuleb.äää). Aga poisid räägivad ilma probleemita hochdeutcgi kui mina seltskonnas olen ja ütlesid et ma ei peagi svitsedütchi oskama ja ära õppima sest mul pole sellega Eestis midagi teha. ( Kuigi nad õpetasid mulle nädalapäevad sveitsdütchis selgeks!) Ja rohkem ma ei taha sellest kirjutada sest see pole lahe. Tegelikt on tüdrukud ka toredad ja ma saan nendega väga hästi läbi. Lihtsalt jdhgjibjrtgnbvjinjkfdsnmnvjiphbewhihxvnchhfvuygwbdxgyyfugbcuievyhu.

Võimalik et mu jutt jätis praegu vale mulje, aga arbeitswoche meeldis mulle vägaväga ja klass on mul ka vägaväga tore.

Auf widersehen!

Sandwich

Sandwich

Sandwich, sandwich

mille ma teen,

sandwich, sandwich

jeeeeeee.

Selle laulu pühendan ma oma inspiratsiooni allikale, ehk siis tühjale kõhule. Laul oleks pikem aga rong jõusid Zürichisse.

1 kuu, cheeers!

Täpselt kuu aega tagasi oli täpselt kuu aega tagasi, ehk ma tulin siia täpselt kuua aega tagasi. Niitoreniitore.

Mis kuuga muutunud on? Kõik minu ümber, aga mitte midagi minu sees. ( Oiissand kui ilus lause nüüd tuli kohe:D)

Reedene õhtu ühe väga nummi eesti hulluga pani mind mõtlema(!!!), et kas see mis ma siia kirjutanud olen on see mida ma tahaksin siia kirjutada, või see mis päriselt ka on. Lugesin oma bloggi läbi. No ja on ikka küll nii, vb on asju mida ma ei kirjuta, aga samas ma ei räägiks ka neist nagunii.

Ja ma ei tea aga mul täna sulg ei lippa ehk ma siis kirjutan siia natukene, sest järgmine nädal olen ma klassiga Ticinos Arbeitswochel ehk väike venku üritab oma klassikaastasega piffi panna.(sõbrastuda) See on minu eesmärk. Ma ei tea mis teised teevad:D Koolis anti läpakad igale grupile( grupp= 3 liiget) kaasa. Pole paha.

Reede oli liiga reede et sellest mitte kirjutada. Ingeborgi osava kirjelduse: "Olen tänaval kus on palju poode, tramm sõitis ka just mööda. Suht jõe ääres."( point: Zürichi kesklinnas on kõvasti üle 1 tänava mida nii moodi kirjeldada saab.) saime Coopi ees kokku.(selle lause point on et Zürichis on kõvasti üle 1 Coopi) Suundusime Bahnhofi treffpunkti ja mõningaste segaduses oldud minutite järel( sest me kumbki ei teadnud, kellega me seal kokku saama peaksime:D) avastasid yfukad meid ja me läksime 7 kesi YFU staapi, pitzat tegema. Pmt inimesed kes minuga kunagi kokku puutunud on teavad et Terje ja söögitegemine ei ole kokku kuuluv sõnapaar. No ja ega Ingeborgilgi köögikunst väga käpas ole. Pitza pitzaks, aga nalja sai kõvasti üle limiitide. Ja kuna mu kirjastustöökoial on täna väga blokk peal siis ma hetkel ei ürita seda meeletut õhtu edasi kirjeldad. Kokkuvõttev lause võiks olla siis et: " Eestlastega neil see aasta vedanud pole!" (Nagu ka kõik eelmised aastad)

Täna ja eile käisin linnas pildistamas, ja niisama hängimas:D Eile käisime Mattiga naabrite juures söömas, ja nad on väga toredad, ja õhtul vaatasime Shrek2, hommikul ärkasin kell 9, sest see armaz Matti äratas mu ülesse et küsida kas ma tahan veel magada. Aju. Ja täna ma panin oma küna kokku, ja jõudsni järeldusele et kui must maadeavastajat ei saa lähenma rix rattasse mehaanikuks.

Pmt väga vähe informatiivne blog aga lihtsalt selleks, et endast märku anda ja öelda et mul on kõik hästi!

Nädalapärast jälle, venkud!

Väike Venelane.

Tänane vestlus saksakeele õpetajaga ei kujunenud oodatuks.

T: Kas ma pean ka selle raamatukokkuvõtte tegema? Ma nagu ei saanud osadele(loe: paljudele) kohtadele pihta.
Õ: Jah, oleks tore küll. Kirjuta millest sa aru said.
(T: Faaaaaaaakkkkkkkkkk!)
No ma ikkagi pean selle raamatu läbi lugema. Jeeeez.

Ja siis me rääkisime sellest, arbaitswochest mis järgmisel nädala aset leiab. Ja siis toimus meil hr Bünteriga selline vestlus:
B: Teil seal Venemaal vist pole eriti mägsid jah?
T: Õu, sa jalaga ei taha saada vä? Ma elan Eestis sa vana peediaju!
B: Ah, üks ja sama ju.
T:(kõige solvunum nägu maailmas)

Ja nüüd on mul kaks vihavaenlast: Hr Bünter ja vana vastik värdjas Emilo Geiler, kes kirjutas mu lemmik raamatu Gotthard Express 41. Ja see raamat on nii kiviaegne lihtsalt, et sellest pole netis ühtegi kokkuvõtet ka. Lahe. Ma tahaks venekeele tähti õppida, või inglisekeelt või ma ei tea mida aga eiii ma pean seda saasta lugema. Ja siis ma pean veel ühte saksakeele raamatut lugema. 41 lk-d. Hr Bünter on mu lemmik. Huvitav kas ta on abielus?

Ja Kaija, ilusat esimiest Miina Härma päeva!

Väike Venku.

Järeldused.

1 Järeldus:
See Gotthard Express on kõige nõmedam raamat mida ma elusees lugenud olen. Ja homme ma teen kukununnu näo pähe ja küsin õpetajalt et kas ma pean ka selle kokkuvõtte tegema, no jaa arvatavasti(loodetavasti) ütleb ta et oooeii Terjekene ei pea. No ja siis ma naeratan talle. Tegelikult see tähendab seda et mul jääb umbes pool raamatut lugemata, aga ma usun et mu elu pole see läbi väga palju nukram.

2 Järeldus:
Täna oli söögilauas tüli vanemad versus Mailin. Vanemad arvavad et Mailin peaks rohkem sporti tegema, siis tal poleks paha tuju koguaeg. Ja ma sain aru, et mul on ikka üks hiiglama vahva pere kodus ootamas! Meil ju pole selliseid suuri tülisid, ja ma arvan et sellepärast et kõik lihtsalt tegelevad oma asjadega. Ei ole vaja pühapäeva hommikul kell 9 ülesse tõusta ja 2 tundi perega hommiksut süüa. Lihtsalt pole vaja ju! No ja minu vanemad ei ütle mulle ka kunagi et ma peaksin rohkem sporti tegema:D On lihtsalt minu sõpzid ja kannavad mulle pangaarvele raha:D Ja nii ongi väga hea. Kõik.

Pain is temporary - glory is forever!

Pole kirjutanud, sest liiga palju on millest kirjutada. Lihtne ja loogiline.

Mingi kolmapäeval oli ilus ilm ja värki. Ja siis Karin organiseeris mingi hullu kokkusaamise mulle, mingi plikaga kes käib ka Orlikonis ujumas, et me saaks koos minna ja niitoreniitore. Esiteks oli mul sõber väsimus kaasas ja ma ei viitsinud väga pingutada, tesiseks see plika on lahe ja tore, aga mitte minu maitse. Ja üldsegi, kallis Karin, ta on B-grupis ja tal on teistel aegadel trennid. Aga hea asi sellekõige juures oli see, et ma sai teada lühema tee Orlikoni ja nüüd ma jõuan sinna 30 minituga endise 1h asemel. Trennis sain mingi paberi ja olen nüüd klubi liige ja lahe.

Neljapäeval ma tõesti ei mäleta mida ma tegin.

Reedel ma ka ei mäleta mida ma tegin. A ma käisin koolis, ja saksakeelekursus oli ka. See on selline koht kus õpiatkse saksakeelt, seal on üks vahetusõpilane veel peale minu, noo ja issand kui mõttetu see oli. Sealt lahkudes oli mul tunne, et ma oskan üldse terve maailma peale kõige paremini saksakeelt. Peale kooli käisin linna, sest "mul oli jakki vaja". Valida on siin selliste kaubamärkide nagu Dior, Armani, Lacoste, Chanel, Vicotti, jne. vahel, aga mina vana kvaliteedi kütt ostsin jaki H&Mist. Ja avastasin et kesklinnas on 3 mäkki ja 3 miljonit starburci.

Laupäeval käisin hommikul trennis, lõunal käisin kuskil lõbustuspargis Mailiniga. Ja me käisime Springlist ka läbi, see on shokolaadi pood, kus on ikka igast imevigureid müüa, aga (nüüd tuleb tähtis koht!) ma ei ostnud midagi. Sest shokolaad ei maitse hea kui ta liiiiiiga palju maksab. Elagu Kalevi 10 kr/100g sholaad! Seal oli 10 fr/100g, ja ilma naljata. Sinna ma enam ei lähe, nõme koht:D Õhul kell 8 sain Bahnhofi treffpunktis trennikaaslastega kokku ja me läksime kuskile parki. Seal oli veel inimesi. Asi oli selles, et ühel piffil trennis oli just sünna olnud( 18 on ka siin oodatud vanus!) ja seda me tähistasimegi. See kutt toodi sinna parki, silmad kinni seotud, ta ei teadnud et me seal oleme. Ja siis kui talt see junn silmade pealt ära võeti siis kõik laulsid talle Happy Birthdayd ja niiarmasniiarmas. Siis sõime kooki ja kõik olid julmalt sõbralikud käisid minuga juttu rääkimas, ja kõige parem kild on see et Eesti kõrgeim mägi on 300m kõrge. Seal oli üks tüdruk kes oli vahtusõpilane Austraalias kunagi ja üks piff kes oli maailma kõige sõbralikum inimene ja kes oli pärit Kuubalt ja elanud kõikides maailma kohtades( peale Eesti, sest ta tõesti ei teadnud kus see asub). Ja tema ütles mulle, selle peale kui ma ütlesin et järgmine kord räägime juba sveitsisaksakeeles, et ära kiirusta ja võta asja rahulikult. Armas. Pärat läksime Exitisse, mis on kohalik väga kuum klubi ja seal toimus mingi iga aastane hiphop üritus. Rahvast oli umbes 3 korda nii palju kui Eestis kokku. Ja õhutemperatuur oli vähemalt kolmekohaline. Nägin seal oma klassiõdesid ja jäin nendega edasi hiphoppima. Üks tüüp(nimede peale on mul oivaline mälu), ütles et ma räägin juba täitsa korralikult saksakeelt. Tore, et mu klassis sellised naljaninad käivad Kell 1 hakkasin koju minema, kuna ma jäin väga napilt bussist maha ja järgime buss läks tunni aja pärast, siis ma otsustasin säästa 5Fr ja jalutada(mõni hetk võis seda ka jooksmiseks nimetada). Koju jõudsin kell 2, nagu kokku lepitud.

Täna on pühapäev, kell 9 peksti ülesse. Sõime ja korjasime aias marju. Ja siis ma käisin selle vastiku halli nuustikuga jalutamas ja tegin pilte ja panin ülesse ka. Ma ei tahaks seda kirjutada siia, aga täna pean ma selle raamatu läbi lugema. Hea asi on see et homseks on see kõik läbi.

Ja aina tihedamini leian ma ennast mõtlemas(!!!), et no miiiiiks ei võiks olla maailmas üks ja ainus keel, mida kõik mõistavad ja keegi ei tunneks et tal on puue kuna ta ei saaaaa aru mida teised räägivad ja siis naeravad ja on rahul.

Kirjutage, joonistage mulle!
Puudega Terje

Laagrid ja asjad!

Sajandeid olen lubanud, nüüd teen ära. Siin on minu laagrite ja asjade ajad.

Arbaitswoche: 18-22 sept.
YFU laager: 9-14 oct.
Mägedes: 15-21 oct.
Mägedes: 23. dec- 6.jan.
YFU laager: 7.-12. jan
Mägedes: 11-23. feb.
YFU asi: 12-13 mai.
YES: 29.jun.-3.juul.
4.juul Estonzki.

No ja vb on veel midagi, aga need on hetkel kindlad. Et siis tulege mulle külla!

Pilt.

Teizipäev, 5.09

Hoi.

Käisin pangas oma 20 euri frankideks vahetamas. Pangaonu ütles, et 5fr on vahetustasu, a noh ma ei saanud väga aru ja ütlesin talle et ma väga ei räägi saksakeelt. Ja siis ta küsis et mis ma teen Sveitsi ja kuidas mul läheb ja ütles et küll see keel ka kohe tuleb. Ja kokkuvõttes oli nii et ta ei võtnud mult vahetustasu:D Nummi. See aasta jääb UBS 5fr kahjumisse.

Muidu on nagu selline täiesti tavaline koolipäev olnud:D Kell 12 käisin geograafias ja nüüd olen kodus ja kell 4 lähen füüsikasse, ülejäänud tunnid jäid ära. Kurb.

Ja õhtul lähen ma kontserdile, selle jooks triikisin ma täiesti ise oma riided ära(H) Ja homme on mul 4 tundi: bioloogia, saksa/klassijuhataja, mate( kus teised teevad kontrolltööd ja mina joonistan:D) ja keka. Õhtul lähen ujuma koos ühe plikaga. Vot.

Tzüüz.

Kellele esimene koolipäev, kellele 11 koolipäev.

Siiras kaastunne Eesti koolilastele! Olen teiega teie rasketel hetkedel ja pidage meeles ükskõik kui raske teil ka poleks, mujal on ka parem! Haha.

Esmaspäev, 4. sept.
Kell 6.30 ärkasin, 7.30 hakkas keemia. Kõigepealt läksime mingisse klassi, õpetaja jagas kõigile mingid paberid. Kõik hakkasid lahendama usinasti, ja siis mingi 10 minui pärast sai Terje aru, et tunnikontroll on:D Pole viga. Väga raske ei olnud, 1 ülesande tegin ära( 2 oli) aga hindamiseks igaksjuhuks ei andnud,ei tahaks et õpetaja mind kohe esimeset tunnist vihkama hakkaks. Keemiad( neid oli 4 tükki muideks) olid väga, väga lahedad. Happeid ja aluseid õppime, ma suht jagan seda laksu, ja sain tunnis kaasateha, isegi ühe vastuse ütlesin( õpetaja küsis et mis on CO3 ja ma teadsin ainukesena et karbonaat on:D) Keemia labor oli tase! Ma arvan et kõik keemia õpetajad(kui nad on head olnud) lähevad peale surma sellisesse kohta! Lõunal käisin niisama direktoriga lobsemas, kes ütles mulle et ma ei pea üldse hindeid saama kui ma ei taha mis tegi meele kohe väga kurvaks eksole:D Pidasin emme sõnu meeles ja üritasin oma toitumist natukene jälgida, sõin 6fr(Liisi, kurss on 10(1okr=1fr;) eest salati lehti. No aga ma siiski pole hambster ja ma siiski ostin pärast veel shokolaadi( okei 3 shokolaadi:D) ja vot nii. Peale lõunat oli füüsika, ja siis oli kaks kekat ja siis ma lendasin koju ja siis ma lendasin ujuma. Ja siis ma ostsin ujula aastakaardi,mis maksis 140fr+10fr ja mille peale on kirjutatud et see kuulub Ferje Trasbergile.
Peale trenni juhtus nii et ma nägin et nr. 11 tramm on peatuses, jooksin peatusesse, jõudsin isegi nupule vajutada aga see kõrvik ei teinud enam uksi lahti, vaid sõitis minema. Aga ta jäi punase tule taha, ma tegin väikse shortcuti üle tee ja jooksin mitte väga rahulikult järgmisesse peatusesse aga see peet ei teinud seal ka uksi lahti ja siis üks tädi peatuses ütles mulle et "Das ist nich Tramm"( See pole tramm) Nagu okeii. See oli tegelt mingi niisama mees kes sõitis trollidemaale. (parklasse) no ja ma siis läksin tagasi esimesse peatusesse ja lahe:D Ja koju jõudsin kell pool 10 ja siin ma nüüd olen. Homme hakkab kool kell 11.25 sest eest jäävad tunnid ära ja järgmine tund on kell 4:D Pingeline koolipäev. Õhtul lähen Karini ja Mailiniga kontserdile.

Ja nüüd ma lähen vaatan oma eilset unenägu edasi. Heat aeka.

Carpe diem!

Jah ma tean, et kunst hästi kirjutada on kunst maha kriipsutada, aga mitte ükski siin veedetud hetk isegi ei kanditeeri maha kriipsutamisele.

Alates neljapäevast pole vihma sadanud ja juust värvi kollane päike piilub lumiste mäetippude vahelt. Ja nii ongi! Täna avastasin, et kui vaadata mu rõdult vasakule(sinna poole kus on kirik ja kirikukellad!), siis on näha lumiseid mäetippe. Armas.

Neljapäeval oli mingi 3 tundi järjekordselt, sest matura woche on ja õpetajad on lõpueksamite. Kui kahju. Õhtul käisin ujumas, treener tutvustas mind teistele, seisin seal treeneri kõrval nagu kukupai ja teised vaatasid mind, ja noh nagu loomaaias ühesõnaga. (Küll on tore et ma loomaaia loomana ei sündinud) Trennis on kõik väga toredad, esmamulje põhjal. Kõik lollitavad elueest ja treener viskab nalja ja noh see ei vaja harjumist, kõik on nagu kodus! Trenni sõidan pmt 45mini, tagasi tulen 1h sest vahepeal pean kõndima kuna sellel kellaajal (kell 9) ei sõida tramm enam seda peatust. Selline asi vajab küll harjumist, aga muidu olen trenniga väga rahul.

Reedel oli vägaülisupper ilm. Kell 10 läksin kooli ja kell poole 7 jõudsin koju(oleks veidikene varem jõudnud, aga ma jalutasin(vihje: jalutades jääb tee peale pood. pood= shokolaad!) Koolis on väga lahe, kõik on ülimalt sõbralikud ja mõistavad mu hälvet( et ma ei mõista veel nende keelt väga hästi). Klassikaaslased uurivad ikka, et kas ma sain pihta asjale ja kas ma tahan et keegi uuesti seletaks. Ja venekeele õpetaja ütles, et järgmisest tunnis(kui teised teevad kontrolltööd) õpetab ta mulle kirjutamist venekeeles ja et ma ei pea töid tegema sest need hinded nagunii ei loe. Ja igasugused õpetajad tulevad vahetunnis rääkima, et kuidas ikka läheb ja noh ma olen populaarne ühesõnaga. Klassis paari plikaga olen juba päris sõpz ka. Lubasid mulle järgmine nädal linna näidata ja et nagu alles ist schön!

Täna on siis nagu laupäev. Äratati kell 9 hommikul ülesse, sest pere peab hommikust koos sööma. Nunnu. Lõunal läksid Karin ja Daniel kuskile ärireisile, tulevad homme. Matti läks sõbraga kala püüdma ja meie Mailinga läksime kinno koos Dabea ja Kailaga. Dabea on minu klassiõde, kes oli eelmine aasta Argentiinas ja kes on väga änkza. Ja Kaila on tema õde, kes on ühtalasi ka Mailini klassiõde ja hea sõbranna. Kino oli "Little Miss Sunshine", väga naljakas ja armas film. Pärast kino (kino pilet makasab 14 Fr.), tulime meie juurde sõime pitzat ja jäätist ja mängisime kaarte ja ajasime niisama "tarka juttu". Emme tahabnüüd teada et mis keeles me rääkisime ja vastus on et inglisesaksa keeles. See on uus keel, selle rääkijaid on teada olevalt vaid üks maailmas( vihje: MINA!), aga see sureb varsti välja, ma loodan. Ühesõnaga väga tore õhtupoolik oli.

Ja ma teostasin oma suure lubaduse ja panin pildid ülesse :

http://pildidpildidpildid.myphotoalbum.com

Ja vot nii see Sveitsi elu käib!