If it's stupid but it works, it ain't stupid

Mõtlesin, et kurdaks oma muret siia jälle vahelduseks.

Järgmisest veerandist tuleb meie klassi veel üks vahetusõpilane, Peruust (ühe e ja kahe u-ga;) seekord. See on hea ja see on halb ka. Hea on see, et äkki, äkki on ta tore ja ilus ja kõlbab mulle sõbraks. Halb on see, et siis ma pole enam eriline ja mind ei hoita nii palju enam ja mul on konkurent. Ei, ma siiski loodan, et meist saavad sõpzid.

Koolis läheb hästi. Sellesmõttes, et kujutage ette: joonistad või loed lehte tunni ajal, valid ise milliseid kontrolltöösi sa viitsid teha, milliseid mitte, koduseidtöid teed siis kui aega on, see kui sa aru ei saa, see on enam kui normaalne, kõik naeratavad sulle alati ja igasasendis, kõik on üliõnnelikud kui sa ükskõik midagiiiigii ütled, ja sa ei peagi midagi oskama, ja õpikud ostab ka kool sulle. Nii on minul. Mitte et ma seda tahaks, aga see on ka hea varjant.

Millagil paar päeva tagasi sain ma aru et ma olen blokikunn ja hakkasin inimestega suhtlema. Päris hästi läheb, ja enamus juba saavad aru et HOCH DEUTCH, BITTE! Vahest on mul tunne, et mu keskmine nimi võiks olla nuhtlus, aga pole minu süü et kõik mu sõbrad Eestis on ja mul on iiigav. Samas on sellist asja, et nooomiks ma ei küsinud temalt seda või öelnud sellele toda ka veel üpris palju ehk siis lausumata sõnu. Vähemat on potensiaali eksole.

Ja ühes asjast ei saa ma aru. Missmõttes inglisekeel lihtne olema peaks? Mis mõttes ma õppisin, aga ikkagi tegin 7 viga ja ei saanud hinnet. Kirjandi eest sain 4. Õpetaja ütles et mu tööd on huvitav lugeda, sest ma teen sellised vigu mida siin tavaliselt ei tehta( artiklid näitkes. ). Aga ta kiitis mind ja ütles et ma olen väga tubli. Tänks. Homseks peame raamatut lugema, 20lk. Naljakas raamat on aga mitte kõige kergemas inglisekeeles.

Eile tulin trennist, mõtlen et miks Hallenstadioni ees niii palju rahvast on. Täna lehest lugesin, et Pink esines. Lahe. Laupäevaks on valida kas minna klassivenna sünnale või Hallenstadionile LL Cooli J räppima. Ma lähen sünnale, vähe erilisem sündmus.

Tänane hommik oli nagu iga teine. Haha. Kell 8.10 tegin luugid lahti, rahulikult panin riidesse rahulikult sõin rahulikult sõidutas Karin mu kooli. Tund hakkas 8.30. (Bussiga sõidan ma kooli 20 minutit. Ja kell 8 hommikul on linnas veel mõni auto.) Jõudsin klasssi parajalt enne kontrolltöö algust, umbes 0,0008 sekundit. Tööd tegin ka rahulikut, käed ei värisenud, sest ma ju polnud jooksnud. 6 ülesannet oli, 4 tegin korralikult ära, 2 soowiesoo. Vektorite peale oli töö.

Teise mate ajal me lahendasime ülesandeid, nii hea on midagi osata. Ma isegi seletasin ühele klassiõele kuidas ühte ül lahendada.

Muusikaprojekti tundides ma lõikasin pudeleid katki ja tegin neist ehteid. Ka mõte.

Inglisekeelt ma juba kirjeldasin.

Nüüd ma olen kodus, sõin just juustu ja panin pildid ülesse ja tõmbasin uued laulud oma sõbale(mp3-le). Nüüd mõtlen, et peaks lugema, aga samas 20 minuti pärast hakkan ma trenni minema.

Hommseks on inka raamatut vaja lugeda eks ja siis geograafia mingi leht(A3 formaat), tunnikas tuleb.

Õhtul ma ei tule msni.

Ja siis veel tagantjärgi PALJU ÕNNE, GRETE! 17 pole lihtne vanus:D