Eine shöne Tag!

Et nagu eile, 26. august 2006, oli nii, et ma ärkasin kell 11 sest need armsad kirikukellad tegid jälle seda armsat häält. Ja siis kell 1 ma läksin välja, ja enne kui ma läksin ütles Karin mulle, et ma oleks kell 6 tagasi ja siis veel lisas, et Zürich won't be the same anymore. (Zürich ei jää endiseks või umbes nii) Põhjus oli see, et Bahnhofi treffpunktis sain ma kokku Kristina, Hanna- Laura, Ingebori ja Mariega. Et nagu 5 Eesti tüdrukut koos pisikeses Zürichis, sellest siis ka Karini hirm. Milline suurepärane mulje eestlastest!

Aga väga suurepärane lõunapoolik oli, 5+ seltskond, H&M(nagu isegi mina, kui eestlane, ütleks selle poe kohta odav), Zara, Starburck(ja selle otsimine), eestikeelne jutt, et nagu mida veel elult tahta! (Ingebor näiteks tahaks elult veel poodi, kus müüdaks päevikuid, aga muidu on ta väga tore tüdruk;) Tore oli kuulda, et kõik on väga väga rahul ja mingi igatsus kedagi ei kriibi. Kristina elab Bernis ja tal on keelekursus hetkel ja ta koolis väga ei käi, aga ta keelekursuslased on väga toredad ja ta ise on ka selline lahe memm ja sõidab ringi koguaeg. Hanna- Laura elab kuskil külas ja temaütles sellise lause: "Ma elan sellises kohas millest ma alati unistanud olen". Et siis ma avan millegipärst, et ta on rahul. Ingebor on ka maakas. Ta elab väikeses mägikülas ja käib lahedas koolis ja on ise ka lahe. Marie elab ka külas ja ta käib hetkel keelekursusel, kus on igav. Ja tal on külas piimaautomaat:D. Lahe. Ja mina elan Zürichis, aga võiks öelda, et hetkel tean ma neist 4 Zürichi kuumimatest kohtadest kõige vähem. Ka lahe. Aga I will improve, hopefully!

Koju jõudsin, nagu sveitslasele kohane TÄPSELT kell 6. Astusin uksest sisse ja kell lõi 6. Nagu selle kohta võiks õelda lausa ülitäpne, eksole. Õhtul sõime(grillvortsi ja salatilehti, see on nagu kõige rasvasem söök mida ma siin olles söönud olen;) ja õhtul vaatsime filmi "The Postman". Ei ütleks, et ma väga vaimustuses oleks sellest filmist, pigem istusin seal viisakusest aga jah film on film mitte multifilm.