laupäev, august 26, 2006

1 näda

Et siis Tere valgu Kaija, rosinakoogi Liisi, ratta Loore, leiva Grete, seina Marju, supermausi Kärt, minu päris oma emme, minu päris oma issi, minu päris oma vend, minu veel üks väga oma vend ja minu päris oma koer!

Täna on mittwoch ehk siis kolmapäev, kolmas päev koolis, kolmas päev trenni ja peaagu nädal igal söögikorral juustu.

Pere
Pere on tore. Maja on superlux. Kõik on ülipuhas ja valge jne. Vennaga saan väga hästi läbi, tema on ka ainus kellega ma täielikult deutchwellet räägin, sest ta õpetab mind kui ma midagi valesti ütlen ja üldse temaga on nagu hearääkida kohe deutchwelles. Õega ma väga enam kokku ei puutu, koolis viskame vahest möne Hälöu!, aga kodus on tema oma toas ja mina oma toas ja ega meil väga millestki rääkida polegi. Ta on selline pubeka tüüpi, ei suhtu oma vanematesse väga positiivelt. Ja ta sõbranna on USAs vahetusõpilane ja ta helistab talle iga päev noh. Üldse ma väga ei taha teada, palju neil telefoni arved on, sest majas on vähemalt paar tuhat telefoni ja keegi kuskil koguaeg räägib ja enamus kõnesid on väljaspoole juustuvabariiki. Karin (mänguema) on tore. Sellinne ema nagu raamatutes, hullult askeldab koguaeg ja hullult murteseb meie pärast. Tal on umbes mustmiljon tööd korraga käsil ja ikkagi jõuab ta kõigiga kannatlikult rääkida ja minuga jooksmas käiia (mina jooksin, tema sõitis rattaga:). Isa on selline noh, minu päris oma issi moodi. Aga vanem, ema on ka vanem, mõlemad on üle 50:D. Isaga ma väga deutcewellet ei spreche sest ta räägib liiga asjaliku juttu, ja ma ei saa mitte midagi aru:D Emaga rääkides ka tuleb inglisekeel nagu paremini. Ja meil on koer ka, Troll on nimi. Ta on puudel ja ta käis eile pügamises, nüüd on ta lihtsalt suur hall karvaste kõrvadega rott:D Ta ise ka häbeneb vist, varem ta oli nagu julgem. Et siis selline tavaline, suhtleiselt igav, aga tore perekond.

Kodu
Maja ma olen juba kirjeldanud ja varsti äkki jõuavad laadijad ka kohale ja siis ma saan pilte teha ja kuskile ülesse panna ja siis te võite lõhkeda kadetusest, sest ma kahtlen et teil on enda rõdu vaatega Zürichile. Maja taga on mets,metsas on elevant. Suur. Kuju tegelt. Ja loomaaed on ka lähedal. Täna avati uus lõvi puur. Ma loodan, et mitte otseses mõttes:D Kui nädalavahetusel ilus ilm on (ilmad muutuvad siin miljon korda sekundis) siis ma loodan seal ära käiia ja vadata mis värk selle lõvipuuriga on.

Kool
Kool on nagu kool ikka, aga tunnid lähevad kudagi kiiremini. Matematikka ja füüsika on väga põnevad sest ma nagu väga ei jaga mis tunnis toimub. Füüsikas anti koduneülesanne eilseks, ma hullult pusisin, ei teinud päris lõpuni aga pärast tuli välja et mul oli kõige rohkem tehtud:D Täna oli venekeel. See oli ka päris lahe. Ma ütlesin tunni alguses minja savuut Terje( ja siis ma pidin enda nime tahvlile kirjutama, sest mul on ju niiii keeruline nimi ja keegi ei oska seda hääldada) ja ülejäänud tunni ma lihtsalt mõtlesin, et ma olen ikka väga vales kohas sest mitttte midagi ei saanud aru:D Nende venekeele oskus on natukene rohkem kui eta kuhnja:D Ja siis tuli selline uudis et me hakkame Buskinit lugema, venekeeles:)(Nõõõu) Aga tunni lõpus ma tegin õpetajale selgeks et ma nitzivoo ni panimaju ja et mul on saksakeelgi veel lasteaja tasemel. Ja siis ta ütles et kui mul küsimusi on siis ma küsiks talt.Ha ha, naljamees. Venekeele õpetaja on naine ja kehalise õpetaja on naine ja ülejäänud on mehed, lahe eks. Ja noored. Ja sõbralikud, tahaks juba natukene jagada mis nad räägivad sest tunnid tunduvad huvitavad olema, terve klass töötab kaasa ja alati on kellegil midagi küsida või kaasa rääkida, väga lahe igaljuhul. Ja siis ma tahaks veel saksakeele käbe selgeks saada sest ma tahaks teada mida üks tüdruk küsib koguaeg. Ta igatund küsib midagi ja ta on nii beibe häälege, et ma olen täiesti kindel et need on mingid väga lahedad küismused:D Kool hakkab pool 8. Seitse pean bussipeale tõttama. Kool ei ole väga kurnav, sest mul on suhteliselt palju vabutunde(mul ju pole prantsuse ja ladina ja hispaania keelt) Ja igapäev on kõigil üks vaba tund söömiseks. Siis kõik tormavad Migrosse, mis on säästukas Sveitsi moodi. Aga seal on head sandwitsid(üldiselt ma arvan et mu sisikond sisaldab tänaseks umbes 80% sandwidce) Ja mul on klassis üks tüdruk, kes küsib mult peale igat söögi tundi, et Terje mis sa täna sõid, Terje kas sul on kõht täis:D(Emme, palju sa talle maksma pidid?)

Nii ma nüüd käisin söömas vahepeal. Nagu peaaegu kaks tundi sõime. Noo tegelt vb mingi 10 minutit sellest kulus söömisele, ülejäänud aja rääkisime niisama. Väga suur probleem on. Mõtleme kuhu minna kevad vaheajal. Ah läheks Küprosele, eiiii seal oleme me ju 5 korda käinud, läheme siis Pariisi, ei Malin mäletad mis juhtus kui me seal eelminekord käisime:D Ja me jõudsime jreldusele et maailm on liiiga väike. Aga me vist läheme jahiga sõitma.(Kas neil on oma jaht? ). Ja nad küsisid et kas ma olen merel käinud. Ei ma pole kunagi merd näinud, Eesti on ju täiesti sisemaal.

Ja nüüd tuleb lõik made specialli for my päris oma issi. See Daniel, mänguisa, ta ei tee mitttte kunagi kodutöid! Ta istub loeb lehte kuskil diivanil(telekat ta ei vaata sest meil pole telekat:D see ju rikkub silmi) sellelajal kui meie, väikesed orijapojad, talle toitu ette kanname. ( Ja muideks joogi sees pole suhrut ka, sest see on hammastele kahjulik). Ja nüüd sai issi lõik läbi.

Ma seal söögilauas mõtlesin terve romaani valmis mida kirjutada(mitte et see kiri juba poleks romaani mõõtu), aga nüüd on kõik meelest läinud.

Söök.
on nii, et noh. Karin on väga hull kokk meisterdab siin igasuguseid erinevaid toite. Aga nad on päris söödavad. Natukene võõrapärased aga harjub. Hommikul söön kellokseid ja lõunal saiia ja õhtul Karini special rooga. Rasv ja suhkur ja ketsup( eile tehti mulle selgeks, et ketsup on rämps, ja nüüd on mu lemmiksöök ainult spagettid, mitte spagettid ketsupiga) ja kõik mis söögile maitse annab on siin peres vihatud. Et nagu ülekilosid pole väga vaja karta ja näga ka ei jää.

aa Trennid.
Trennidega on nii, et ma veel ei tea. See triatloniklubi, esiteks teevad nad ujumist kuskil teiselpool maakera ja nad pole väga tugevad ujujad. Eile ma käisin mingi ujumisklubiga ujumas, nad olid päris tugevad. Aga nad treenivad ka seal teisl pool maakera. Ja siis oleks jälle nii, et mul oleks miljon erinevat treenerit ja siis oleks nagu Eestis ja selle pärast ma ju tahtsingi siia tulla, et saaks tugevasse klubisse ja normaalselt normaalse treeneriga treenida. Karin helistab homme Suisse triatloniliitu ja uurib kas siin väikeses Züichis on veel tri klubisi. Aga tingimused on siin küll supper, maja taga on mets kus on jooksurajad ja noo rattaga tõuse saab ka päris üle ühe korra võtta.

jaa Klassikaaslased.
Mu klassis on 3 endist vahetusõpilast: Argetiinast, Kanadast ja Venemaalt:D Kõik tunduvad olema sõbralikud, väga sõber ei ole veel kellegiga aga keegi ei vihka ka mind, veel:D Inglisekeelt räägivad nad kõik suhtelislet korralikult, mis vb polegi nii hea sest siis ma ju ei õpi saksakeelt nii kiiresti. Aga üldiselt meil tuleb 18.sept nädalane reis klassiga ja siis ma arvan et ma saan parema soti kes kes on( Ja emme, ma ei pea tegelt selle eest maksma!). A ja me peame selleks ajaks kaks raamatut läbi lugema. Armas. Ja inglisekeeles tuleb töö järgmine neljapäev, aga see on suhteliselt lihtne, ma loodan.

Ja kokkuvõte, on et kui saaks selle trenniasja ka korralikult korda siis oleks jälle väga hea, praegu natukene kripeldab see värk. Ja täna ma avastasin, et ma mõtlen inglisekeeles:D Ja muideks mul on kõik akud tühjad. Aga varsti peaks pakk kohale jõudma( Karin arvas, et umbes nädalaga) ja siis ma saan telefoni ära laadida ja pilte teha jne. Ja eest ishokolaad läheb siin väga peale(Anneke). Ja Mailin pani täna hea killu maha, küsis et kumb on parem kas Sveitsi või Eesti shokolaad? Ma ütlesin et ma pole väga Sveitsi shokolaadiga kursis ja siis ta ütles et KÕIK ütlevad et Sveitsi shokolaad on parim. Ja umbes 10 min pärast sõi ta ära pool Anneksese shokolaadi:D Haha.

Ja nüüd tuleb emme special. Kuhu arvele sa oled raha kandnud ja kui palju? Praegu mul on veel üks tuhande kroonine rahakotis aga varsti on vaja võtta, sest rongi ja ujula piletid ei ole odavad.

Et ma siis kunagi jälle kirjutan, ja ühesõnaga mul läheb hästi ja kõik on korras.

Emmele ja issile: KOLIGE PALUN ÄRA RAKVEREST!!!!!!

Kommentaare ei ole: