You will find an easy way to do it, after you've finished doing it.

Grützii.

Täna on pühapäev. Eile oli laupäeva õhtu ja üleeile oli reede õhtu ja hommik.

Reede hommikul oli kool. Michailil oli sünnipäev, ta sai 18. Sora ja Liisa tegid talle shokolaadi koogi, ja Michael kitsi ja ebaviisakas ja õel ja ebasõbralik ja ülbe nagu ta juba on, sõi kõik üksi ära. Tegelt oli nagu üli hea kook ja väga kahju et minu sünnipäev siin pole, ma ka jagaks teisetega oma shokolaadi kooki. Ähähhh. Kool oli nagu kool ikka, inglisekeel, ajalugu( Ingeborgi sõnavara kasutades ütleksin ma selle tunni kohta Blokitund, ehk siis ma ei tee seal midagi, joonistan ja jõllan teisi ja kella(tunniajal ma ootan vahetundi, et siis jälle tundi oodata.)) Siis oli vabatund, kus ma käisin alla ja ostsin füüsikaõpiku ära, tore et see 71 Fr ei maksnud ja umbes 5 tonni ei kaalunud. Saksakeele kursus on bhifvhuhnectgvufi. See õpetaja on vaimuhaige ja seekord me õppisime akkusativi kasutamist näiteks. Kamoooon. Et akkustativi kasutada pean ma kõigepealt omandama sõnavara millega seda kasutada või mis. Meil on hetkel neljane grupp: Mina, üks portukali pilxplaks, ja kaks ameerika juustuburgerit. Portugali oma on suhteliselt talutav, aga ameeriklased oskavad saksakeelt aga kurb et nad ainult omavahel seda rääkida saavad, sest mina, õpetaja ja portokaalikas ei saanud nende saksakeelest aru. American deutch. Haha. Peale kursust muutus kõik. Ingeborg saatis sõnumi et ta tuleb Zürichisse ja kas me saaksime kokku. Tükk aega mõtlesin mida vastata( 0,00000000000000001sajandiku) ja ühesõnaga ma pidin talle peale kooli helistama. Ja üle pika aja ma ootasin midagi, ja mitte sellepärast et järgmist asja oodata vaid sellepärast et mul oli midagi teha. Geograafia tunnikas jäi ära, bioloogias tuleb järgmine kord töö, siseelundite peale. Venekeeles istusime terassil ja lugesime Buskinit. Päike paistis ja tuulehiil sasis juukseid ja oleks olnud hea kui ei oleks olnud venekeel.
Peale kooli saime Inksipinksiga kokku, käisime kommipoe aasta käivet kergitamas ja istusime Starbuckis( kirjtasin õigesti?), sõime teistelt laudadelt järelejäänud kooki aga kuna meil on suured kõhud ostsime veel kaks kooki ja asi lõppes sellega et Ingeborg ütles et ta pole kunagi olnud sellist sõbrannat kes nii palju magusta sööks kui mina:D Perfect match. Kell pool 9 läksime kinno Das Parfümet vaatama, hea film oli. Üldiselt me käitusime korralikult ja onu minu kõrval ei vaadanud mind killeri pilguga kui ma oma jäätee pudeli talle varba peale viskasin et päästa Ingeborgi maha kukkunud telefoni. Ingeborgiga on lihtsalt nii hea koos olla, et see on lausa õudne ja ma säästan ennast selle kõige ülesse kirjutamisest.

Laupäeva hommikul kell 8 keerles mu peas umbes 1273937 mõtet miks mitte trenni minna, aga ma siiski läksin. Kuid oleksin siiski pidanud kuulama hääli oma peas. Mu vana sõber õlg mõtles ka Sveitile tere öelda ja tore küll, aga ma ujusin pmt 2h ainult jalgu sest mu käsi tegi aiaaia. ( Pärast trenni läksin Selveri aaptekist läbi ja ostsin Fastumgeli sest see aitab.) Pärast trenni käisin linnas, H&Mis ja ostin ühe pluuse ja jalutasin umbes 1h koju, päike paistis ja kõrvas karjus rahuldamatu tuhkatriinu.
Päeval pühkisin ajas lehti. Nõuka inimesed nüüd kujutavad ette, et Terje rügab rätik peas harjaga mõõda hoovi, tegelikult oli minu käsutuses tolmuimeja ja muruniiduki vahepealen asi ja ma vajutasin lihtsalt nupule ja kõndisin sellega mõõda hoovi ringi ja lehed läksid vups ja vups masina sisse.
Õhtul kell 8 hakkas vihma sadama ja ilge torm oli, sest mul oli vaja välja minna. Michaili sünnipäevale. Saime Inaga bussis number 34 kokku. Ja siis helistas mulle Loore, ja nii ilgelt tuus on lihtsalt eestikeeles telefoniga rääkida, ja teised ei saa aru. Sünnipäev oli selline tavaline, hästi armas kodu on tal ja pere koosneb ülihüper aktiivsest õest, väikeset koerast( ei olnud puuudel! Aga ma meeldsin talle väga(vb sellepärast et ma sõin pidevalt shokolaadi kooki mis pudenes?!)) siis veel paarist õest, suhteliselt vanast isast kes keset pidu põrandat pesema hakkas ja emast kes tuli minu juurde küsis et mis mu nimi on ma ütlesin et Terje ja siis ta kohe ohhhh Tere Terje kuidas läheb jne. ( Ma arvan et mu nimi sisaldab salakodi Terje=vahetusõpilane=Eestist) Vahemäruseks siis, et Michael oli eelmine aasta Venemaaaaaaal vahetusõpilane, aga sellegipoolest on ta väga hullult lahe inimene ja väga üli hullult sõbralik minu vastu, aga kahjuks asub ta minu ajus sahtli all " Terje, Bloki!" ehk siis inimesed kellega suhtlemine vajab pingutust. Aga ma usun et peagi liigub ka tema sahtlisse " Terje, nendega sa suhtled" kus on tänaseks juba enamus minu klassikaaslasi. Peol oli kohal mingi bänd, sest Michael on saksofonist või mida iganes ja need tagsusid seal trumme ja tegid nalja. Siis oli seal vähemalt 75% minu klassist, ehk siis see koorekiht, kõige paremad ilusamad ja osavamad. Ja siis olid kohal shokolaadi koogid, aga nad ei lahkunud sealt omal jalal( minu jalgadel pigem.) Ajaa ma kinkisin kommikarbi, Eeeeesti oma eksole. Istusime õues ja ma leidin sõbra kes ei räägi ka svitsedütchi, sest ta ema on sakslane ja isa on kurt ja ta õpetas mulle viipekeelt, ja teised üritasid meile svitsedütchi õpetada aga eiiiiiii tulnud välja:D Kell 1 hakkasime Inaga koju tagasi seliklema. Ja kell 2 ma olin juba voodis ja mõtlesin et see ei ole loogiline et ma võiksin praegu olla Rakveres oma punases toas ja osata mitte ühtegi sõna svitsedütchi ja mitte tunda neid kõiki ülisõbralikke ja armsaid inimesi ja mõelda et kõik ongi must ja valge.

Tsüüs.