Carpe diem!

Jah ma tean, et kunst hästi kirjutada on kunst maha kriipsutada, aga mitte ükski siin veedetud hetk isegi ei kanditeeri maha kriipsutamisele.

Alates neljapäevast pole vihma sadanud ja juust värvi kollane päike piilub lumiste mäetippude vahelt. Ja nii ongi! Täna avastasin, et kui vaadata mu rõdult vasakule(sinna poole kus on kirik ja kirikukellad!), siis on näha lumiseid mäetippe. Armas.

Neljapäeval oli mingi 3 tundi järjekordselt, sest matura woche on ja õpetajad on lõpueksamite. Kui kahju. Õhtul käisin ujumas, treener tutvustas mind teistele, seisin seal treeneri kõrval nagu kukupai ja teised vaatasid mind, ja noh nagu loomaaias ühesõnaga. (Küll on tore et ma loomaaia loomana ei sündinud) Trennis on kõik väga toredad, esmamulje põhjal. Kõik lollitavad elueest ja treener viskab nalja ja noh see ei vaja harjumist, kõik on nagu kodus! Trenni sõidan pmt 45mini, tagasi tulen 1h sest vahepeal pean kõndima kuna sellel kellaajal (kell 9) ei sõida tramm enam seda peatust. Selline asi vajab küll harjumist, aga muidu olen trenniga väga rahul.

Reedel oli vägaülisupper ilm. Kell 10 läksin kooli ja kell poole 7 jõudsin koju(oleks veidikene varem jõudnud, aga ma jalutasin(vihje: jalutades jääb tee peale pood. pood= shokolaad!) Koolis on väga lahe, kõik on ülimalt sõbralikud ja mõistavad mu hälvet( et ma ei mõista veel nende keelt väga hästi). Klassikaaslased uurivad ikka, et kas ma sain pihta asjale ja kas ma tahan et keegi uuesti seletaks. Ja venekeele õpetaja ütles, et järgmisest tunnis(kui teised teevad kontrolltööd) õpetab ta mulle kirjutamist venekeeles ja et ma ei pea töid tegema sest need hinded nagunii ei loe. Ja igasugused õpetajad tulevad vahetunnis rääkima, et kuidas ikka läheb ja noh ma olen populaarne ühesõnaga. Klassis paari plikaga olen juba päris sõpz ka. Lubasid mulle järgmine nädal linna näidata ja et nagu alles ist schön!

Täna on siis nagu laupäev. Äratati kell 9 hommikul ülesse, sest pere peab hommikust koos sööma. Nunnu. Lõunal läksid Karin ja Daniel kuskile ärireisile, tulevad homme. Matti läks sõbraga kala püüdma ja meie Mailinga läksime kinno koos Dabea ja Kailaga. Dabea on minu klassiõde, kes oli eelmine aasta Argentiinas ja kes on väga änkza. Ja Kaila on tema õde, kes on ühtalasi ka Mailini klassiõde ja hea sõbranna. Kino oli "Little Miss Sunshine", väga naljakas ja armas film. Pärast kino (kino pilet makasab 14 Fr.), tulime meie juurde sõime pitzat ja jäätist ja mängisime kaarte ja ajasime niisama "tarka juttu". Emme tahabnüüd teada et mis keeles me rääkisime ja vastus on et inglisesaksa keeles. See on uus keel, selle rääkijaid on teada olevalt vaid üks maailmas( vihje: MINA!), aga see sureb varsti välja, ma loodan. Ühesõnaga väga tore õhtupoolik oli.

Ja ma teostasin oma suure lubaduse ja panin pildid ülesse :

http://pildidpildidpildid.myphotoalbum.com

Ja vot nii see Sveitsi elu käib!