31.10

Nii nüüd tuleb üks ülitäpne päeva kirjeldus.

Päeva nimetus on teisipäev, mõned nimetavad seda ka Hallowiiiniks. Kuna hommikul jäi üks saksakeel ära siis ma sain tund aega kauem oma voodis magada(sellesmõttes, et kui tund oleks toimunud siis oleks tegusõna jäänud samaks, koht oleks ainult muutunud). 7.25 tegin luugid lahti, 7.30 lohistasin esimese varba teki alt välja ja 7.40 täis varustuses olles avastasin ma, et vannituba on hõivatud minu libaõe poolt. Mis siis ikka, läksin alla tegin endale kahest leivast ja viiest tonnist juustust koosneva hampa kooli kaasa, et asjale õ tähte lisada võtsin õuna ka. Siis avastasin ma, et ma ei saa ikka veel oma hammastelt sinna öö jooksul kogunenud muda maha pesta, sest mu vahetus õde oli endiselt vannitoas kinni. Missiis ikka, sõin kellogseid ja moosisaiia ja hakkasin juba vaikselt närvi minema sest ,mu hambad ei talunud enam seda raskust. Pmt pole lahe kui majas on 4 vannituba ja sina tohid kasutada ühte ja see ei ole vaba. Malin siiski pressis end vannitoast välja ja ma hõõrusi oma kikud särama, pesin näo, kammisin juuksed ja astusin bussiuksest sisse. Ja siis jälle välja. Ja siis saksakeele klassi sisse. Ja siis sealt välja ja siis matemaatika klassi sisse. Mate tunni ajal pidin ma päris mitu korda kontrollima, et kas ma olen ikka matemaatikas mitte jaapani keeles. Pmt nad õpivad seal mingeid üliarenenud vektoreid mis on mingid 9 dimensionaalsed ja pmt me teame nurka kahe vektorivahel, nii palun arvutage kolmanda vektori pikkus. Tahaks kohe ühe roppu sõna siia kirjutada. Ma mõtlesin et ma vaatan seda täna õhtul, aga nüüd ma mõtlen et ma mõtlen liiga palju. Õpetaja andis mulle selle änksa arvuti ka, pmt on siin nii et lapsed peavad numbreid tundma ja nuppe vajutama ülejäänud keerulised tehted( 3+2) teeb ära arvuti, ja paljudel teist on arvutid millega saab mängida ussimängu? (Ole vait, Inks!:D) Siis sai matemaatika läbi ja venkul hakkas vaba tund sest venkul ei õpi prantsusekeelt, selle asemel istusin ma raamatukogus ja lugesin mingit reisiajakirja, kus oli eine Reise durch Baltikum jutt, ja pmt Eesti = venekülad, Tallinn= 15000 venelast, jne. Lugesin ja minus tõstis pead Eesti patrioot. Selle kõige peale võtsin lahti oma venekeele õpiku ja vaatasin pilte:D. Siis hakkas geograafia, kui ma ei tabaks ennast mõttelt et see on kõik vales keeles ja ma ei saa aru, siis ma saaksin aru. Reedel on geograafias prüfung. Kliimasoojenemine ja atmosfääri osad. Geograafia sai läbi.Siis hakkas venekeel, kus ma käin koos 3 klassiga. Jee. Venekeel sai läbi. Hakkas vabatund millele järgnes teine vabatund, kus ma nii sama kõndisin mööda poode ringi ja kujutasin ette et mul on midagi vaja. Siis hakkas inglisekeel, kus me lugesime raamatut ja siis hakaks füüsika, kus me ootasime et tund läbi saakas. Siis otsustasTerje, et ta habe keine Lust ins Kino gehen, sest ma olin seda filmi juba näinud ja ei old väga kinno mineku tuju ka. Kõndisin koju. Sadas terve tee, lehti täpsemalt. Koju jõudes mõtlesin, et lähen kohe jooksma. No umbes 30 miniti pärast läksingi. Kottpime oli. Ja luukered kõndisid vastu. Ja siis tuli põld, põllul kasvavad päevalilled, ja siis on silt 1Fr pro Stück ja siis on automaat kuhu sa saad 1 Fr sisse pista. Et nagu lähed põllule võtad lille, lähd automaadi juurde paned raha sisse, kõnnid minema. Lühem oleks ju lihtsalt võtta lill ja minema kõndida. Koju jõudsin kell 19.00 ja siis me sõime: sibul juustuga, lens(ei kujuta ette mis need eestikeels on läätsed vä?), liha õunakastmes, salat ja siis saime pisikese pakki shokolaadiga sest häppppy halloviin! Ja nüüd istun siis arvuti taga ja mõtlen, et võiks ju matet õppida või inkat või niisama oodata kuni uni tuleb. Dilemma misssugune.

Palun.

Olen ma muutunud?

Värvisin juukseid, kuidas tundub?

If you go to bed with an itchy ass, you wake up with smelly fingers.

Inglisekeeles loeme raamatut. Raamatus kirjutab ühest inglise arstist, kes on vaene. Arst ja vaene, uskumatu eks.
Õpetaja seletas, et inglismaal ongi arstid vaesed, sest nad on riigipalgal. Töötavad kellaajast kellajani ja arsti juurde minek on nagu poes käimine, võtad järjekorda ja ootad kuni arstil su jaoks aega on. Ja arstiabi on tasuta. See oli see koht, kus enamus minestasid.
Ja siis, et inglismaal saavad õpetajad ka vähe palka.
Jube maa, see Inglismaa.

Siin on nii, et haigeks jäämist pead ikka väga tugevasti ette planeerima: arstile aja kinni panema ja raha koguma. No ja hammast ei tasu enne lõhkuda, kui sa bingo lotoga pliksplaks süsteemis kõik numbrid tabad.
Tehakse spetsiaalseid pakette välismaale: Istud lennukise, sõidad kuskile näiteks äää Eestisse, lased oma hambad ära parandada, ööbimiseks ostad korteri vanalinna(raekoja näiteks) ja ikka tuleb odavam, kui lasta Sveitsis oma hammbaid parandada. Tõsiselt.

Ja meil on ka kevad nüüd. Tuulehiil( umbes 30om/s) keerutab üksikuid lehti( umbes 120000288383 astmes 926397630) näkku. Bussiga läheb kooli 15 minutit, jala tuleb koolist koju 1h ja 10 minutit, sellest umbes ää 1h ja 10minutit on tõusu.

Emme ja issi ja Tanel ja Taavi läksid nädalaks Kreetale vahetusõpilasteks. Olgu teil tore.

Das vi daanja.

Kurb, aga tõsi.

Tundub, et Kristin blogi lõpetamise põhjus hakkab ka minuni jõudma.
Mu blog ja mu elu on kaks liiga erinevat asja.

Ja nüüd siis see legendaarne küsimus. Oleks tore teada kes mu bloggi loevad, siis teaksin millistel teemadel pikemalt peatuda. Tänan.

Ingeborgi sünnipäev

Minu Inks sai 18. Inks on minu teine pool ja ma (ja Marie ja Hanna-Laura) käisime tal Schiersis külas. Ingeborg teigi meile Schiersis tuuri, Schiers on ilus ää koht? küla? asula?(ühesõnaga kõige väiksema mõõtlmelisem termin mida ühe majade puntra kohta saab kasutada.) Mu vahetusisa ( kes on Schiersis koolis käinud, sest seal oli kunagi mingi internaadiga luterik kool, ja ta isa on seal käinud ja vanaisa ja ühesõnaga peretraditsioon, üldiselt mulle tundub et tal oli väga nukker lapsepõlv.) tema ütles Schiersi kohta: katastroooofal klein:D. Aga mulle meeldis Schiersis, sest mulle meeldib igalpool kus on Ingeborg, Marie ja Hanna-Laura. Näide meie päeva plaanist: Peale poole tunnilist fotokabiini(ja naerulihaste) piinanamist, ronisime me mingile katusele ja istusime seal nii umbes 2h, enne seda olime me sisse vägistanud umbes väga palju Eesti shokolaadi.
Täna, ehk siis laupäeval 21.10.06 on Joanna sünnipäev. Palju, palju õnne mu hull! Sinuga koos ületaks igakell ükskõik millist jõge!
Ja teised ehk siis YFU Sveitis valitud seltskond on hetkel Luzernis, aga mina sain oma vahetusemalt vastuseks küsimuselele kas ma ka võin minna, et see you at 6 o'clock in home. Shit. Ma loodan, et teistel oli vähemalt tore Ausgang.

Vaheaeg.

Vaheaja teisel nädalal(esimesel olin PAOl), olin ma perega mägedes. Üks päev matkasime, teine päev ka matkasime ja kolmas päev käisime matkamas.

Mulle meeldib matkamine. Ja mulle meeldib mu vahetuspere.

Aga see oli kõige nõmedam nädal siin veedetud aja jooksul.

Tänan kõigi vastamata smside eest, hea tunda et te mul olemas olete.

PAO

PAO- The Post Arrival Orientation ehk siis YFU Sveitsi nädalane kogunemine ehk siis kõik vahetusõpilased, kes on tulnud aastaks Sveitsi puhkama tulevad nädalaks kokku ja on koos.

Kõigepealt ütleks, et meie Eesti grupp, mis koosneb 9 tüdrukust on üle keskmise tugev grupp ja meid on kõige rohkem. Kõige väiksem maa, aga kõige rohkem vahetusõpilasi Sveitsi territooriumil. Võrdluseks näiteks USAst oli 3 tüdrukut. Esimesel õhtul oli maade presentatsioon. Õrnad eesti naised nagu me oleme, laulsime Õllepruuliat. Ja presentatsioon alagas sõnadega: As you all know, the most prettiest women come from Estonia. ( Kui ma nüüd natukene deepi teksti tahaksin panna siis ma ütleksin, et minu arust see ei vasta tõele, aga sellest kirjutan ma kunagi oma autobiograafias, mis saab New York Timesi bestselleriks, sest ma olen niii lahe.)

Okei. Üks päev oli meil Orientirungslauf ja Terje istus punkti alla, aga oihh ei leidnud punkti ülesse, teine punkt Terje, Joanna ja Madli oihh kõndisid punktist mööda. Edasi läks enamvähem. Vahepeal tuli oihh jõgi ette, aga pole viga läheme läbi jõe, sest sild on kaugel ja vesi on ka 5 kraadi ja vool on ka tugev, aga ära tegime. Suht poole tunniga võitsime. Üks päev me käisime shokolaadi vabrikus ka.
Üks päev oli meil matk.
Ja kõige selle juurde kuulus kvaliteetne eesti huumor ja kõige paremad Eesti tüdrukud. Lihtsalt müsteerium, kuidas selline kamp kokku sai. Ja lihtsalt müsteerium, mida me siin veel korda saadame. (6)

Ja nii ongi.

Where do we go, nobody knows don`t ever say you`re on your way down, when God gave you style and gave you grace and God put a smile upon your face.


(PS. Tänks Kadi!:))

Kuidas ma pole enam eriline.

Täna oli siis see päev, kus meie klassi tuli veel üks vahetusõpilanna ja mina kaotasin oma eripära. Tegelikult on ta tore ja väike Peruu piff, siin mail õeldakse sellekohta jah, sie ist sehr nett. Ja ta pole YFU kaudu(suckerrrrrr:D) ja ta tuli alles nüüd, sest tal oli keelekursus. Aga saksakeelt oskab ta mitte väga hästi ja inglisekeelt oskab keskmiselt. Aga erinevalt minust on tal hispaania keele tund kus ta saab särada. Välimuselt on ta selline väike ja noh nagu Peruulased ikka. Ja ta ei võtnud füüsikat ja keemiat, mis oli temast küll äärmiselt kaval tegu:D

Ja selline asi nagu vahetusõpilase sündroom eksisteerib 100%. Ma vaatan teda ja ma tean mida ta selle hetkel tunneb, ja tean et ta annaks kõik mõne emakeelse sõna ja shokolaadi eest. Ja näen et ma olen ise täpselt samasugune nagu olid teised minu vastu kui ma tulin. Ää kas sul õdesid-vendi on, ää kliima on Peruus erinev vää, jne. Aga jah, ei mulle meeldib et ta tuli, tekitas minus kohe sellise targa tunde, nagu ma oleks siin juba hiiglama kaua olnud

Kild

Juust sai otsa.

(Hahaha. Pmt on see samasugune nali nagu: Meie Mees läks baarist mööda.)

You will find an easy way to do it, after you've finished doing it.

Grützii.

Täna on pühapäev. Eile oli laupäeva õhtu ja üleeile oli reede õhtu ja hommik.

Reede hommikul oli kool. Michailil oli sünnipäev, ta sai 18. Sora ja Liisa tegid talle shokolaadi koogi, ja Michael kitsi ja ebaviisakas ja õel ja ebasõbralik ja ülbe nagu ta juba on, sõi kõik üksi ära. Tegelt oli nagu üli hea kook ja väga kahju et minu sünnipäev siin pole, ma ka jagaks teisetega oma shokolaadi kooki. Ähähhh. Kool oli nagu kool ikka, inglisekeel, ajalugu( Ingeborgi sõnavara kasutades ütleksin ma selle tunni kohta Blokitund, ehk siis ma ei tee seal midagi, joonistan ja jõllan teisi ja kella(tunniajal ma ootan vahetundi, et siis jälle tundi oodata.)) Siis oli vabatund, kus ma käisin alla ja ostsin füüsikaõpiku ära, tore et see 71 Fr ei maksnud ja umbes 5 tonni ei kaalunud. Saksakeele kursus on bhifvhuhnectgvufi. See õpetaja on vaimuhaige ja seekord me õppisime akkusativi kasutamist näiteks. Kamoooon. Et akkustativi kasutada pean ma kõigepealt omandama sõnavara millega seda kasutada või mis. Meil on hetkel neljane grupp: Mina, üks portukali pilxplaks, ja kaks ameerika juustuburgerit. Portugali oma on suhteliselt talutav, aga ameeriklased oskavad saksakeelt aga kurb et nad ainult omavahel seda rääkida saavad, sest mina, õpetaja ja portokaalikas ei saanud nende saksakeelest aru. American deutch. Haha. Peale kursust muutus kõik. Ingeborg saatis sõnumi et ta tuleb Zürichisse ja kas me saaksime kokku. Tükk aega mõtlesin mida vastata( 0,00000000000000001sajandiku) ja ühesõnaga ma pidin talle peale kooli helistama. Ja üle pika aja ma ootasin midagi, ja mitte sellepärast et järgmist asja oodata vaid sellepärast et mul oli midagi teha. Geograafia tunnikas jäi ära, bioloogias tuleb järgmine kord töö, siseelundite peale. Venekeeles istusime terassil ja lugesime Buskinit. Päike paistis ja tuulehiil sasis juukseid ja oleks olnud hea kui ei oleks olnud venekeel.
Peale kooli saime Inksipinksiga kokku, käisime kommipoe aasta käivet kergitamas ja istusime Starbuckis( kirjtasin õigesti?), sõime teistelt laudadelt järelejäänud kooki aga kuna meil on suured kõhud ostsime veel kaks kooki ja asi lõppes sellega et Ingeborg ütles et ta pole kunagi olnud sellist sõbrannat kes nii palju magusta sööks kui mina:D Perfect match. Kell pool 9 läksime kinno Das Parfümet vaatama, hea film oli. Üldiselt me käitusime korralikult ja onu minu kõrval ei vaadanud mind killeri pilguga kui ma oma jäätee pudeli talle varba peale viskasin et päästa Ingeborgi maha kukkunud telefoni. Ingeborgiga on lihtsalt nii hea koos olla, et see on lausa õudne ja ma säästan ennast selle kõige ülesse kirjutamisest.

Laupäeva hommikul kell 8 keerles mu peas umbes 1273937 mõtet miks mitte trenni minna, aga ma siiski läksin. Kuid oleksin siiski pidanud kuulama hääli oma peas. Mu vana sõber õlg mõtles ka Sveitile tere öelda ja tore küll, aga ma ujusin pmt 2h ainult jalgu sest mu käsi tegi aiaaia. ( Pärast trenni läksin Selveri aaptekist läbi ja ostsin Fastumgeli sest see aitab.) Pärast trenni käisin linnas, H&Mis ja ostin ühe pluuse ja jalutasin umbes 1h koju, päike paistis ja kõrvas karjus rahuldamatu tuhkatriinu.
Päeval pühkisin ajas lehti. Nõuka inimesed nüüd kujutavad ette, et Terje rügab rätik peas harjaga mõõda hoovi, tegelikult oli minu käsutuses tolmuimeja ja muruniiduki vahepealen asi ja ma vajutasin lihtsalt nupule ja kõndisin sellega mõõda hoovi ringi ja lehed läksid vups ja vups masina sisse.
Õhtul kell 8 hakkas vihma sadama ja ilge torm oli, sest mul oli vaja välja minna. Michaili sünnipäevale. Saime Inaga bussis number 34 kokku. Ja siis helistas mulle Loore, ja nii ilgelt tuus on lihtsalt eestikeeles telefoniga rääkida, ja teised ei saa aru. Sünnipäev oli selline tavaline, hästi armas kodu on tal ja pere koosneb ülihüper aktiivsest õest, väikeset koerast( ei olnud puuudel! Aga ma meeldsin talle väga(vb sellepärast et ma sõin pidevalt shokolaadi kooki mis pudenes?!)) siis veel paarist õest, suhteliselt vanast isast kes keset pidu põrandat pesema hakkas ja emast kes tuli minu juurde küsis et mis mu nimi on ma ütlesin et Terje ja siis ta kohe ohhhh Tere Terje kuidas läheb jne. ( Ma arvan et mu nimi sisaldab salakodi Terje=vahetusõpilane=Eestist) Vahemäruseks siis, et Michael oli eelmine aasta Venemaaaaaaal vahetusõpilane, aga sellegipoolest on ta väga hullult lahe inimene ja väga üli hullult sõbralik minu vastu, aga kahjuks asub ta minu ajus sahtli all " Terje, Bloki!" ehk siis inimesed kellega suhtlemine vajab pingutust. Aga ma usun et peagi liigub ka tema sahtlisse " Terje, nendega sa suhtled" kus on tänaseks juba enamus minu klassikaaslasi. Peol oli kohal mingi bänd, sest Michael on saksofonist või mida iganes ja need tagsusid seal trumme ja tegid nalja. Siis oli seal vähemalt 75% minu klassist, ehk siis see koorekiht, kõige paremad ilusamad ja osavamad. Ja siis olid kohal shokolaadi koogid, aga nad ei lahkunud sealt omal jalal( minu jalgadel pigem.) Ajaa ma kinkisin kommikarbi, Eeeeesti oma eksole. Istusime õues ja ma leidin sõbra kes ei räägi ka svitsedütchi, sest ta ema on sakslane ja isa on kurt ja ta õpetas mulle viipekeelt, ja teised üritasid meile svitsedütchi õpetada aga eiiiiiii tulnud välja:D Kell 1 hakkasime Inaga koju tagasi seliklema. Ja kell 2 ma olin juba voodis ja mõtlesin et see ei ole loogiline et ma võiksin praegu olla Rakveres oma punases toas ja osata mitte ühtegi sõna svitsedütchi ja mitte tunda neid kõiki ülisõbralikke ja armsaid inimesi ja mõelda et kõik ongi must ja valge.

Tsüüs.